Müller: enne valimisi oli Kreekas paranemise märke

See ei ole uus raha Kreekale juba antud abipakettidele lisaks. Riskide realiseerumisel võib Eesti Pank saada kuni 50 miljonit eurot kahju. Eestile on kahju ka EFSFi ja ESMi tagatiste kaudu, mis on aga pikaajaline garantii ega pruugi minna kohe realiseerimiseni.

Kaalumisel on kuni 86 miljardi euro suurune uus abipakett – kust see raha tuleb ja millele see kulub?

Tegemist oleks ESMi (euroala alaline päästemehhanism – toim) programmiga. ESM emiteerib võlakirju ja finantsturgudelt laenatud raha antakse Kreekale abiprogrammiga edasi. Eesti garanteerib ESMi koos teiste riikidega. See ca 80 miljardit ­eurot ei ole uus abiraha varasematele abiprogrammidele lisaks. Sellest üle 50 miljardi euro on mõeldud olemasolevate võla­kohutuste refinantseerimiseks – Kreeka on varasemate programmidega võlgu ­EFSFile (euroala finantsstabiilsuse fond – toim) ja ­IMFile (Rahvusvaheline Valuutafond – toim). Sellega makstakse laene tagasi.

25 miljardit eurot on Kreeka pankade kapitali tugevdamiseks arusaamisega, et kui olukord Kreekas paraneb ja investorite huvi taastub, saab pangad erastada. Saadud raha tuleks loodavasse erastamisfondi ja selle võrra saaks hiljem vähendada Kreeka võlakohustusi ESMi ees. See on 50 miljardi euro suurune fond, kuhu Kreeka suunaks erastamisest saadud raha.

Kui palju abiprogrammi rahast läheks Kreeka majandusse?

Majanduse seisukohast on pakiline, et pangandussüsteemi saaks uuesti tööle ja et ettevõtjate, investorite ja ka turistide usaldus taastuks. Et ettevõtjad saaksid arveldada ja hoiustajad raha liigutada. Võlgade teenindamine ja võlausaldajate silmis mitte paaria staatussesse sattumine on samuti Kreeka majanduse jaoks kriitiline. Kogu pakett on majanduse aitamiseks.

Depressioonis majandusega riigilt nõutakse veel kärpeid ja maksutõuse – kui realistlik on see kõik majanduslikust aspektist, inimesed hakkavad mässama?

Objektiivselt oli eelmisel aastal – enne valimisi ja sealt alanud segadust – juba paranemise märke. Valitsuse vahetuse järel on aga Kreeka majandus ja riigieelarve taas kehvemas seisus. Ma ei näe põhjust, miks need reformid ei peaks töötama. Nõutakse loomulikke asju, et tööturg toimiks mõistlikult, et makse kogutakse, et statistikaamet oleks sõltumatu, et pensionisüsteem oleks jätkusuutlik.

Kui vaadata laenude teenindamise võimet, siis protsentuaalselt SKPsse on Kreeka võlakoormus eksitavalt kõrge. Tegelikult sõltub laenu teenindamise võime laenumaksete suurusest. Kuna valdav osa Kreeka võlast on abiprogrammide raames antud väga madala intressi ja väga pika tähtajaga laenud, ei ole iga-aastane laenude teenindamine nii suur koorem.

Uue abiprogrammiga on seotud suured poliitilised riskid – kui Kreeka ikkagi euro­alast lahkub, milline on kahju Eestile?

Eestile on kahju esmalt EFSFi ja ESMi tagatiste kaudu. See on pikaajaline garantii, mis ei pruugi minna kohe realiseerimiseni, kui EFSF suudab oma laene jätkuvalt teenindada. Otsesem arvestuslik kahju tuleks Eesti Panga kaudu, mis on osa euroala keskpangandusest. ­

Euroopa Keskpank ja euroala tervikuna omavad Kreeka valitsuse võlakirju. Kui need tuleks maha kirjutada, tähendaks see Eesti Pangale suurusjärgus 50 miljonit ­eurot kahjumit. Teistpidi on Euroopa Keskpank andnud Kreeka kommertspankadele laene ca 130 miljardit eurot. Ka need on ka riskantsed. Eesti osa on 0,27% ehk mitusada miljonit eurot. Need on tagatud laenud, mis ei muutu väärtusetuks. Suur osa on küll seotud Kreeka valitsusega, kuid mitte kõik.

Kui suure kahjuna peaksime hindama euroala ühe liikme võimalikku lahkumist ja tagajärgi euroala usaldusväärsusele, seda on raske hinnata. Arvamusi on erinevaid.

Kaalutlused peaksid olema laiemad kui üksnes rahaline mõõde, mida me lühiajaliselt võiksime võita või kaotada. Siin on poliitilised ja geopoliitilised kaalutlused, mida poliitikud peaksid silmas pidama, kui nad neid otsuseid teevad.

Miks on Kreeka võla vähendamine punane joon, kui see võiks olla majanduse jalule saamiseks vajalik?

Saan vastata keskpanga seisukohast. Euroopa Liidu aluslepingute järgi ei tohi keskpank valitsusi rahastada. Kui keskpank nõustuks võla mahakandmisega, oleks tegemist keskpanga raha eel­arvesse andmisega.

Mis puudutab EFSFi ja ESMi poliitilistel kaalutlustel antud laene, siis seal kehtib samuti no bailout rule (riigid ei maksa üksteise võlgu). Sellest lähtuvalt on võetud seisukoht, et laenu summat ei tohi nominaalis alla kirjutada. Mänguruum saab olla tähtaegades ja intressimäärades, kus võib-olla on natuke võimalik vastu tulla.